Selasa, 16 Mei 2017

Hatene no Prevene HIV bele hakotu Transmisaun SIDA

HIV hanesan virus ida nebe ataka ita ema nia sistema imunidade, nune’e influenza, diarea, tuberkuloza, no  kualkuer moras bele ataka ita ho fasil.  To’o agora seidauk deskobre  aimoruk ruma mak bele “oho” virus HIV kauza moras  SIDA ne’e.
Tuir dadus World Health Organization [WHO], iha tinan 2015 quaze ema miliaun 36.7 mak moris ho HIV/SIDA no nain miliaun 1.1 mak mate tanba moras AIDS/SIDA [source: http://www.who.int/gho/hiv/en/]. Iha Timor-Leste rasik, refere ba dadus hosi Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA Timor-Leste [KNKHTL], entre tinan 2013 ate Dezembro 2016 ema nebe moris ho HIV/SIDA nain 550, no nain 80 mak mate tanba SIDA Deseminasaun informasaun sai parte integral ida husi emar hotu  hases an husi hahalok sira nebe bele provoka transmisaun HIV.  



HIV ataka ita nia sistema resistensia iha isin nebe fraku atu kontra moras.
HIV bele sai AIDS. Kuando ema ho HIV iha isin to’o tinan barak no estraga ona resistensia iha isin nian, ema bele hetan AIDS. AIDS bele oho ema.
Moras HIV/AIDS iha ona Timor Leste. AIDS oho tiha ona ema hamutuk millaun 27 iha mundu.

Oinsa ita bele hetan HIV ?

Dala barak liu ita hetan HIV tamba halo relasaun seksual la uza kondom.
HIV mos bele hadaet:
• Husi inan nebe hetan ona HIV ba nia bebĂ© durante inan isin rua, hahoris no durante foo susu
• Uza daun nebe uzadus/la esteriliza no daun nebe uza troka malu ho ema seluk

Ita sei la hetan HIV liu husi : Han hamutuk, hakuak malu, rei malu, uza sentina hamutuk, haris hamutuk no troka ropa mba malu.

Oinsa ita prevene HIV liu husi relasaun seksual?


Dalan diak liu atu prevene HIV mak sempre uza Kontrola an wainhira halo relasaun seksual.
Ema nebe nungka halo relasaun seksual sei la hetan HIV. Ema nebe mak fiel (setia) ba malu no la selingku (la halo seks ho ema seluk) sei la hetan HIV.

Susuk bele hadaet HIV ka lae?

Susuk nungka hadaet HIV ba ema, tamba bainhira susuk tata ema nebe iha moras HIV, ran nebe tama iha susuk nia kabun sei hamate kedas virus nee.

Rei malu bele hadaet moras HIV ka lae?

Labele. Se imi nain rua laiha hotu HIV entaun la iha risku.
Maske HIV ho kuantidade uitoan liu iha liquidu kabe’en/ibun laran husi ema nebe hetan ona moras HIV, rei malu laos risku aas. Maibe nia risku kiik liu, se imi nain rua iha kanek ibun laran mak ema ida husi imi rua nebe iha HIV dala ruma bele hadaet moras HIV.

Atensaun:


HIV sei hadaet deit liu husi dalan tolu:
1. Liu husi relasaun seksual
2. Husi transmisaun ran (dala barak liu husi troka daun)
3. Husi inan nebe hetan ona HIV ba nia bebe

Tidak ada komentar:
Write komentar

Translate

Recent Post