Kamis, 30 Maret 2017

Foinsae, Media Sosial no HIV



Foinsae, Media Sosial no HIV
Revolusaun komunikasaun akontese ona iha tinan lima ikus nee.  Revolusaun nee marka ho presensa media sosial iha Internet, hanesan Facebook, Twitter, blog, no Youtube, nebe transforma  masivamente mundu husi linha komunikasaun.  Ho midia social nee, emar ho fasil fahe informasaun nebe bele fo impactu positivu no impaktu negativu. Ba kazu HIV rasik, midia sosial indikadu apoia habelar HIV ho lais.
HIV maka virus nebe kauza  AIDS (acquired immune deficiency syndrome). Tuir Wikipedia, AIDS mai husi conjuntu sintomas ou infesoens nebe mosu tamba sistema imonológicu humana nebe hetan estragus tamba infesoens virus HIV  (human immunodeficiency virus). HIV funciona atraves hafraku resistensia ita emar nian. Ema nebe sofre virus ne’e sei lakon resistensia isin nian, nune’e sei hetan ataka moras oi-oin. Mesmo moras gripe, nebe ema normal ida fasilmente kura ho deskansa, maibe prolonga no etok grave liu tan ba ema nebe sofre HIV.

Moras oi-oin bele ataka pessoa nebe sofre AIDS. Moras sira nee akontese kauza husi infesaun bakteria , virus, fungo (Jamur) no parasitas nebe fasilmente infecta sira tamba la iha reasaun resistensia husi isin. Moras hirak nee maka hanesan Pneumonia, Pneumocystis, TBC, Esofagitis, diarreia kronika,Toxoplasmose,meningite, demensia, nódulos linfáticos, sindroma kaposi no moras balun tan.
Tuir dadus statistika Comisaun Nacional Combate HIV-SIDA Timor Leste,  kumulativu kazu diagnosa positivu HIV to’o Desembro 2016  hamutuk  642 ho numero kazu foun ba ema nebe sofre HIV 550 , nebe hamate ona ema nain 80. Husi dadus nee Joven ho idade produtivo boot liu, enkuantu kazu positivu iha munisipius to’o Setembro 2016 barak liu mak iha municipio Dili ho total kazu positivu HIV 56.
Nee numeru ida nebe signifikante ba moras ida nebe bele hamate ema. Ita bele imajina katak iha ita nia leet iha ema nebe sofre HIV nebe ita rasik la konsiente. Ita bele infectados se la kuidadu an bergaul.
Numero boot etok aumenta tamba la iha kontrolu ba droga injectáveis no Prostituisaun. Utilizasaun media sosial bele mos hasae pratika prostituisaun on-line.
Booming media sosial mos akontese iha Timor Leste iha tinan hira ikus nee. Mesmu la iha dadus nebe konkretu maibe husi observasaun ba foinsae sira loro-loron , Facebook hetan posizaun topu kompara ho WP. Media sosial lori duni impaktu positivu ba sosiedade. Komunikasaun nebe fasil halo ema fasil hetan belun foun no chat ho antigu amigos sira nebe bele mos benefisia ema barak.

Mídia sosial realidade hanesan  backsword  ka pedang bermata dua. Iha parte kroat ida, media sosial lori impaktu positivo. Maibe iha parte kroat ida seluk, media sosial konvida kestoens negativos sira nebe provados akontese bebeik ona. Izemplo ida maka propagação (penyebaran) HIV ho intermediaries mídia online. Kasu nee barak liu  involve adolocente ka foinsa’e nebe sei labil. Seidauk iha relatorio kona ba prostituisaun online  iha Timor Leste maibe ransu livre no  Prostituisaun nebe buras klaru fo mos impaktu boot ba propagasaun HIV.  Foinsae nebe involve seidauk hatene ho diak ameasas HIV ba sira nia vida. Foinsa’e sira so hatene deit oinsa maka hetan osan ho fasil. Sira la hanoin, satan la hatene ema barak ona mak sofre HIV iha sira leet. Pior liu mak ema nebe uza sira nia servisu dala ruma mos hetan ona moras nee.
Tamba sa maka diskonfia foinsa’e sira involve iha kazu prostituisaun online? Iha kausa balun, dahuluk maneira hanoin materielisme nebe agora desemvolve, ema nia aat no diak indika husi rikusoin nebe nia iha. Nee pior liutan ho mídia sira (liu-liu TV no online) nebe hadaet /transmiti estilus moris hedonistic. Ikus mai  riku soin ema nian sai sasukat ba moris diak nebe bele hetan deit ho osan.  Daruak, mak frakasu /kegagalan familia kuda valores sira hanesan etika, moral no relijiaun ba foinsae. Foinsae nudar figura nebe sei labil. Seidauk hetan konesimentu barak kona ba sa mak loos no sa mak sala. Sira sei presisa tulun husi familia hodi halao moris. La liu husi tulun nebe loos, foinsae sira bele lao sala tuir  nia belun sira nebe lao sala ona dalan. Tamba deit osan hodi hola smartphone, hola roupa foun, ikus mai foinsae labil nebe refere obriga an halo pratika prostituisaun nebe nia rohan hadaet HIV/AIDS. Konesimentu sira nian kona ba moras nebe daet husi relasaun seksual sei minimu. Sira hatene deit mak bele hetan osan ho lais depois halo transaksaun.(Foti husi fontes oi-oin)

Rabu, 29 Maret 2017

Definisaun Blog

Definisaun Blog

Tuir wikipedia blog nudar aplikasaun web nebe forma iha pagina balun nebe kontein hakerek/letra, retratu/foto, video privadu  online nebe sempre troka foun. Ne'e hanesan meius atu expresa ita nia an ba mundu. Fatin ida atu fahe hanoin, no vontade tomak. Ita bele hakerek sa deit maka ita hakarak.
Blog mos bele dehan situs pribadu nebe ita bele munda bainhira deit kuandu ita hakarak. La iha limitasaun exeptu ita viola TOS husi nain platform blog refere.

Antes nee blog uza hodi hakerek deit hanesan buku diary. Agora blog bele utiliza hodi fahe informasaun, tips no tutorial. Blog mos bele utiliza husi foinsae sira buka osan hanesan Mark Zuckerberg patraun Facebook.

Translate

Recent Post